Selle veebilehe kõikide omaduste kasutamiseks on vaja kasutada küpsiseid. Aktiveerige küpsised ja värskendage oma veebilehitsejat. Pärast värskendamist kuvatakse ekraanile küpsiste haldamise dialoog.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid lehe funktsionaalsuse ja mugavuse tagamiseks ning statistika kogumiseks. Soovi korral saate seadeid igal ajal muuta. Selleks klõpsake suvandil „Muuda seadeid“. Kui nõustuste küpsiste kasutamisega, siis klõpsake „Jah, nõustun“. Meie privaatuspoliitika

 

Bosch Dubais

Bosch Dubais

This Flash Video Player requires the Adobe Flash Player.

Get Adobe Flash player

Lood Araabia kaupadest

Ülitäpsed laevatõstukid Pärsia lahel

Kuidas tehnoloogia töötab

„Meid nimetatakse maailma kuivdokiks ja see meie eesmärk ongi,“ kommenteerib Dubai laevatehase juht Hamed Bin Lahej ettevõtte laienemisplaane ja laevatõstuki paigaldamist...

„Ma arvan, et praegune trend on pöördumatu“ - intervjuu Saksa peakonsuliga Dubais praegusest majandusbuumist emiraatides...

Dubais tõstavad Bosch Rexrothi spetsialistid Pärsia lahest välja palju tonne kaaluvaid laevu juuksekarva täpsusega ning seda kõige raskemates tingimustes. Kui ülitäpsed veomehhanismid jagavad laevu enam kui 40 sildumisala vahel, kaitseb eritehnoloogia neid liiva, merevee ja suure õhuniiskuse eest. Lugege lähemalt nende ookeanihiiglaste maismaateekonnast ülimoodsas Emiraatide sadamas.

Laevade liigutamine - lõõskavas päikeses


Dubai. Peter Ballemans püüab ainult lühikeseks ajaks leida laenuks 6000-tonnist laeva, kuid kõigile pingutustele vaatamata on tema otsingud seni olnud edutud. Ta on probleemi lahendamiseks päevi helistanud, kuid „kõik mis kuidagiviisigi ujub, näib olevat broneeritud.“ Meresadamas, mis hetkel meenutab pigem ehitusplatsi, ei tohiks see olla tegelikult üllatus. Väidetavalt töötab siin veerand maailma kraanadest. Riigi 70-kilomeetrise rannajoone pikendamiseks käivad parajasti hiiglaslikud pinnasetööd. Kus veel võiks see nii olla, kui mitte Dubais?

Ja Ballemans, Hollandi päritolu Bosch Rexrothi insener, on keset seda enam kui miljonile inimesele koduks olevat Pärsia lahe metropoli ja püüab end liiklusmüras kuuldavaks teha. Ta püüab telefoniliini teises otsas olevale inimesele visalt selgitada, et vajab ükskõik millise suuruse või kujuga laeva mõneks päevaks laenuks.

Pisut eemal, tehispoolsaarel, kummardub tolmuses objektikontoris mõnede tehniliste jooniste kohale Ballemansi kolleeg ja kaasmaalane Frans van der Krabben. Uksel ripub silt „Rexroth. Bosch Group.” Teibi abil koos püsiv õhukonditsioneer undab ja plagiseb, võideldes vapralt pöörase ning alati,ka talvelpiinava kuumusega. Nurgas kõrgub tühjade veepudelite kuhi ja päevinäinud ukse pragude vahelt puhub sisse peeni liivateri. Väljast kostab vasarate tagumist ning saagide undamist, kaugemal taob teras tuhmilt vastu terast.

Frans van der Krabben - päevitunud, sõbralik ja käepigistusega, mis ilmselt pärineb tema kaubalaevastikus töötamise ajast harjus müraga juba ammu. Müra allikas on vaid mõne samu kaugusel: kahtteist metalltransportööridel selge sinise taeva taustal kenasti rivis seisvat ookeanilaeva valgustavad keevitusaparaadid ning lendavad sädemed. Ballemans, van der Krabben ja paljud teised Bosch Rexrothi töötajad on teinud kõvasti tööd, et neid laevu ohutuks remondiks kuivale maale saada.

Hollandi spetsialistidel kulus vaid poolteist aastat, et ehitada regiooni suurim laevatõstuk ja seda kõige nõudlikumates tingimustes. „Suvel tõuseb temperatuur 50 kraadini Celsiuse järgi,“ selgitab müügijuht Hans van Herwerden, „mis on nii inimestele kui materjalidele tõsine probleem.“ Tundliku tehnika kaitseks kuumuse, liiva, soolase vee ja niiskuse eest oli vaja eriprojekti.

Nende jõupingutused tasusid end ära: „See objekt on meile suure strateegilise tähtsusega,see on tõeline näidisprojekt.“ Van Herwerden seisab neljakorruselise juhtimistorni katusel, vaadates üle tohutu, liivase betoneeritud ala, millel jooksevad risti-rästi raudteerööpad. See on ala, millel ka suurimad kraanad näivad miniatuursete mudelitena.

Ta vaatab üht suurimat ehitusplatsi kogu maailmas, pindalaga umbes kaks ruutkilomeetrit. Pärsia lahe soojade vete muutmiseks Dubai Maritime City‘ks on kulunud 32 miljonit kuupmeetrit liiva ja kummalise kokkulangevusena umbes tuhat ja üks ööd, ehk veidi vähem kui kolm aastat. Projekti turundusjuht Nawfal Al-Jourani ütleb, et selles „uskumatut äri ja mere abielu esindavas ainulaadses meresõiduoskuste demonstratsioonis“ elab ja töötab peatselt ligi 100 000 inimest. Laevatõsterajatis asub ühe betoonlahe kaldal. See koosneb radade süsteemist kahe suure laevatõstukiga, neist üks 90, teine 130 m pikkune.

„Kui me lepingule oma pakkumise tegime, siis oli siin vaid vesi,maad ei olnud veel loodud,“ meenutab van Herwerden. Kaks aastat tagasi ei olnud sugugi kindel, et ta praegu siin rahuldustundega valminud projekti vaadata võib. Oli ju Araabia Ühendemiraatide klientidel teisigi pakkumisi peale Bosch Rexrothi oma.

Järgmises osas näete, kuidas Bosch Rexroth kasutas suure lepingu endale saamiseks nii oskusi kui kannatlikkust, kuidas puhata suusanõlval kuuma kõrbepäikese all ning saate teada, kas Peter Ballemans leidis lõpuks oma laeva...

„See on uskumatu, kui kiiresti asjad siin liiguvad“


Hans van Herwerdenil on olnud küllaga võimalusi õppida, mida on vaja Araabia poolsaarel eduka äri tegemiseks. Nagu ettevõtte laevatõstetehnoloogia turunduse eest vastutav Bosch Rexrothi insener selgitab: „Usaldus on siinse äri alus. Nad panevad suurt rõhku avatud ja ausale suhtlusele ning pika perspektiiviga lähenemisele.“ Koos kolleeg Peter Ballemansiga reisisid nad oma baasi ja Dubai Jadafi laevatehase vahel edasi-tagasi, et laevatõsterajatise ehitamise asjus firma India juristide ning Araabia juhtidega läbi rääkida.

„Kindlasti polnud see lihtne,“ kinnitab Peter Ballemans. „Esialgu eelistas Jadaf konkurendi pakkumist.“ Oma pakkumise toetamiseks kutsus Bosch Rexrothi meeskond tegevdirektori Hamid Bin Lahej Šotimaale, tutvuma sinna paigaldatud laevatõstukiga, samuti saadi Lloyd's Register Group'ilt kinnitus nende pakkumise tehnilise paremuse kohtaning lõpuks saadigi leping mõlemale laevatõstukile. Bin Lahej on samuti rahul: „Me saame veest välja tõsta ja maismaal edasi transportida laevu massiga kuni 6000 tonni. Seda on varasemaga võrreldes üle kahe korra rohkem.“

Väiksem platvorm laevadele massiga kuni 3000 tonni on töös juba 2006. aasta lõpust, suuremat ootavad veel viimased katsetused. Seepärast istubki Ballemans nüüd taksos ja helistab igale poole, püüdes sobivat laeva leida.

Tal on muidugi aega, sest liiklus Dubais liigub kui väsinud kaamel kõrbes. Ainuüksi 2006. aastal registreeriti siin enam kui 210 000 sõidukit (kõik signaaliga!), kuna metroo ehitus on seni pooleli. Kuid tagasi taksosse: „Mootor käib 24 tundi päevas,“ ütleb Anand Shankar. „Mina olen roolis kella 5st õhtul 5ni hommikul, siis võtab mu kolleeg üle.“ Ja Shankar läheb oma tillukesse korterisse tagasi. Lõuna-Indiast pärit taksojuht on Dubais elanud kaks aastat ja töötanud iga päev oma saabumisest saadik. Välismaalase ja mehena kuulub ta ligi 1,5 miljoni elaniku seas enamusrühma, vaid iga viies Dubai elanik on Araabia Ühendemiraatide kodanik ning naisi on linna rahvastikust vaid veerand.

Kui liiklus välja arvata, on elutempo Dubais pöörane. Nagu Ballemans selgitab: „See on uskumatu, kui kiiresti asjad siin liiguvad. Näib nagu rajataks maailma uut keskust.“ See on tõsi - siin on maailma kõrgeim hoone, kõige luksuslikumad hotellid ja tehislikud kilomeetrite pikkused palmisaared tuhandete villadega. Arengu tempo on võrreldamatu.

Nawfal Al-Jourani, Maritime City heatujuline PR-pealik, selgitab lahebuumi põhjuseid: „Juhtivatel kohtadel olevad mehed taipasid peagi, et naftaärist saadav tulu ei kesta igavesti. Seepärast tehti teadlik otsus raha pigem investeerida kui kulutada.“ Dubai majanduse mootoriks on siiani nafta, kuid nagu Saksa peakonsul Dubais kiirelt märgib, pole see emiraatide endi raha: „Palju investeeringuid tuleb Abu Dhabist ja naabermaadest.“ Regiooni enda nafta moodustab vaid viis protsenti kogu majandustoodangust.

Igal juhul ei paista emiraatides raha ega tahtejõu puudust olevat. Linnaservas, kus kunagi ei olnud midagi peale kõrbemaastiku, kiirustab –lõpuks ometi liiklus mööda kaheteistrealist Sheik-Zayed Roadi läbi pilvelõhkujate vaheliste orgude ning mööda hiiglaslikest ostukeskustest. Just siia, Mall of the Emiratesi, tuli Hans van Herwerden vahel kuudepikkuste kurnavate läbirääkimiste järel lõõgastuma. Seal olles ei tegelnud ta ostlemisega ega tassinud raskeid kotte. „Kuumus on väljas peaaegu talumatu, kuid sees võin valida viie temperatuuri vahel miinus kahest kraadist alates - hullumeelsus,“ naljatab Herwerden. Mall on koduks maailma suurimale siseruumides asuvale suusakuurordile - talispordientusiastid ning kõrbest tüdinud võivad nautida enam kui 22 000 ruutmeetrit lund kõrguste vahega kuni 60 meetrit, suusaliftidest muidugi rääkimata.

Dubai kiindumus rekordite ja täiuse vastu,nagu Al-Jourani ütleb: „Me tahame alati astuda veel ühe sammu kaugemale,“ oli van Herwerdenile ja Ballemansile läbirääkimistel tublisti abiks. „Toona ütlesime, et kuna Dubais on kõik uusim ja parim, siis peaks laevatõstuk olema samasugune.“ Ja nüüd näitavad suurema platvormi katsetused, kas kliendil oli Bosch Rexrothi spetsialiste kõiges usaldades õigus.

Järgmises osas saate teada, kas süsteem sertifitseeritakse, kui suur vahe on kümnendik millimeetrit ja mis on 21 Airbus A 380l ühist laevatõstuki tehnoloogiaga.

Edevuslend tuleviku emiraatidesse


Anand Shankar juhib Toyota taksot Maritime City suunas, trügib jalakäija kiirusel läbi Dubai rahvarohke vanalinna, mööda eredavärvilistes sarides India naistest, traditsioonilistes säravvalgetes dishdashides araablastest, jalatallast pealaeni mustades hõlstides naistest ning kandadeni ulatuvates kaftanites Pakistani kaubitsejatest. Bosch Rexrothi insener Peter Ballemans istub taga, vaadates lugematuid pisikesi poode ja märke, mis reklaamivad kaupu inglise, araabia, urdu, tamili, hindi keeltes ning vahel ka hiina hieroglüüfides ja kirillitsas.

Korraga heliseb Ballemansi mobiil ning enam ei märka ta välja pandud vürtse ja kangaid ega „Boris Becker Business Toweris“ kortereid reklaamivaid plakateid. Jadafi laevatehase töötaja helistab, et öelda, etta on lõpuks leidnud kaks laeva, mis, kuigi mitte päris 6000-tonnised, on siiski enam kui piisavad Lloydi sertifitseerimisnõuete täitmiseks. Lihtsalt võrdluseks - nad võinuks kasutada ka 21 Airbus A 380t, mis samuti kaaluvad kokku umbes 6000 tonni...

Maritime City sissepääsu juures kontrollivad India turvamehed Ballemansi dokumente, enne kui takso läbi tolmuste ehitusteede rägastiku laevatõstukile eraldatud tohutu ala suunas edasi liigub. Pargas on just sõitmas väiksemasse laevatõstukisse, kus veepinna all ootab relssidel metallist veovankrit hoidev platvorm. Seejärel käivitab nupuvajutus juhtimistornis vaikselt servomootorid, kõlab hoiatussignaal ning 14 vintsi tõstavad terasraami, vankri ja laeva kiirusega 30 sentimeetrit minutis tasakesi veest välja. Mida kõrgemale kerkib laev, seda pisemana tunduvad inimesed laevatõstuki serval.

Iga vints on mõeldud maksimumkaalule 375 tonni; süsteemis on turvalisuse kaalutlustel kaks pidurit - üks mootoris, teine otse vintsil. -. Ajameid juhib nutikalt projekteeritud juhtsüsteem: „Maksimaalne vahe kahe vintsi vahel on alla kümnendiku millimeetri,“ selgitab Hans van Herwerden. „See täpsus on tähtis, kuna hoiab laeva libisemast.“ Suurimat täpsust on vaja raskeimate laadungite puhul - kahest platvormist suurem kaalub ise 1200 tonni.

Paar päeva hiljem ilmuvad kaks pargast, nagu lubatud. Kaks laeva tüürivad suuremasse laevatõstukisse ning kinnitatakse, enne kui Bosch Rexrothi insener Raymond van Beek esimest korda 6000-tonnise süsteemi tõstenuppu vajutab. Kõik töötab kui kellavärk ning rajatis saab sertifikaadi.

Nüüd veerevad relsisüsteeme pidi maale üha suuremate mõõtmete ning kaaluga pargased, ühinemaks kaheteist hiigellaevaga, mida nende kaide ääres juba remonditakse.

Horisondil kaugel laevatehase taga näivad Dubai pilvelõhkujad mähkuvat uttu ning nende kohal kõrgub Burj Dubai, mis, olgugi alles ehitusjärgus, on juba maailma kõrgeim hoone. Valmimisel kerkib see 800 meetri kõrgusele. Bosch Rexrothi spetsialistid pakivad juba kotte, valmis liikuma edasi järgmisele objektile, ning valmistudes lahkuma kohast, mis oma muinasjutuliste ehitusprojektide ning julgete futuristlike fantaasiatega loob uusi tulevikustandardeid. See, mille nad maha jätavad, pole aga kaugeltki vaid fantaasiavaid kaasaegseim laevatõstuk.