Selle veebilehe kõikide omaduste kasutamiseks on vaja kasutada küpsiseid. Aktiveerige küpsised ja värskendage oma veebilehitsejat. Pärast värskendamist kuvatakse ekraanile küpsiste haldamise dialoog.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid lehe funktsionaalsuse ja mugavuse tagamiseks ning statistika kogumiseks. Soovi korral saate seadeid igal ajal muuta. Selleks klõpsake suvandil „Muuda seadeid“. Kui nõustuste küpsiste kasutamisega, siis klõpsake „Jah, nõustun“. Meie privaatuspoliitika

 

Vastutus loob usaldust

Vastutus loob usaldust

This Flash Video Player requires the Adobe Flash Player.

Get Adobe Flash player

Robert Boschi vaim - tänaseni ettevõtet kujundamas

 

Vastutus loob usaldust

1921. aastal ütles Robert Bosch: „Olen alati käitunud lähtudes põhimõttest, et parem kaotada raha kui usaldust. Minu lubaduste kindlus, usk minu toodete väärtusse ja minu ausõna on olnud minu jaoks alati tähtsamad kui ajutine kasum.“ Peaaegu 70 aastat pärast tema surma jätab Robert Boschi isiksus ettevõttele ikka veel jälje. Vaadates kaugemale nii tema loodud firmast kui fondist, on Robert Bosch eeskujuks teistele justsellega, et ta polnud täiuslik vaid tugev ning vahel raskegi isiksus, kes tekitas suurt lugupidamist, kuid ka tüli.

Tema eluviis ka eraelus, kogemus, mis kujundas tema mõtlemist, majanduslikud ja poliitilised probleemid, millega ta pidi vastakuti seisma - kõik need asjad loovad pildi mehest, kes oli vabamõtlejast kosmopoliit tugevate juurtega Edela-Saksamaa kodupinnas, tehnoloogiapioneer, kelle süda kuulus siiski loodusele, emotsioonipuhangutele kalduv poliitiline mõtleja, ent siiski ka isakuju ning tagasihoidlikkuse eeskuju.

Kõik, kes on huvitatud Boschi päritolu ja väärtuste tundmaõppimisest või kes tahavad mõista ettevõtte entusiasmi, peaksid pöörduma Robert Boschi enda poole. Olgugi tehnikaentusiast ja kirglik ettevõtja, huvitus ta ennekõike inimestest. Tõsiasi, et austus tema vastu püsib tänase päevani, põhineb ennekõike sellel, et inimesed tundsid teda kui ettenägelikku mõtlejat, terast vaatlejat ning sõnapidajat meest.

Hariduse toetaja

Kui Robert Bosch 20. sajandi alguses võitles piiramatu juurdepääsu eest haridusele, siis oli ta ajast ees. Tema jaoks oli haridus enam kui pelgalt faktide tuupimine - asi oli õige asja ajamises. Ta uskus ka seda, et ühiskonnal on võimalus pikaajaliseks eduks vaid siis, kui enamikul selle liikmetest on võimalus teha õiget asja. Seepärast edendaski Robert Bosch haridusteemat ka väljaspool oma ettevõtte piire, et anda võimalikult paljudele inimestele ligipääs haridusele mingil kujul.

Näiteks asutas ta 1916. aastal „Verein zur Förderung der Begabten“ (andekate laste toetamise ühing) ning annetas sellele kaks miljonit marka, et toetada vaestest oludest pärinevaid andekaid noori, kes tahtsid minna ülikooli. „Markeli fondil“, mille ta võttis üle pärast selle asutaja, dr. Karl Emil Markeli surma, oli sarnane eesmärk.

Ajal, kui see polnud kaugeltki normiks, toetas ta rahaliselt ka kahte ülikooli. Ta annetas märkimisväärse summa, miljon Saksa marka, Stuttgarti Polütehnikumi mehaanika-, elektri- ja füüsikateaduskondadele. Robert Boschi ja tema sõbra Friedrich Naumanni ühisalgatusel asutatud Berliner Staatsbürgerschule (kodanike akadeemia) põhines demokraatia ja rahvusvahelise üksteisemõistmise edendamise printsiibil. Sõja ajal 1917. aastal ostis Robert Bosch Berliinis Kronprinzenuferil hoone tulevase Saksa Poliitikaakadeemia ehitamiseks. Selle asutuse eesmärgiks oli julgustada liberaalset mõtteviisi ja vältida tulevikus igasugust poliitilist äärmuslust.

Omapärane tööandja

Üsna algusest huvitus Robert Bosch teguritest, mis aitaksid tugevdada pikemas perspektiivis töötajate lojaalsust ning inspireerida igapäevast motivatsiooni. Selleks jälgis ta algusest peale, et tema ettevõttes oleksid parimad seadmed, hea valgustus ja ventilatsioon. 19. sajandi lõpul ei olnud sellised tingimused sugugi enesestmõistetavad. 1906. aastal ettevõtte 20. aastapäeva tähistamiseks kehtestas Robert Bosch esimese tööandjana Württembergi vürstiriigis kaheksatunnise tööpäeva. Selle filantroopilise žesti positiivseks majanduslikuks mõjuks oli, et sillutades teed tööle kahes vahetuses tõstis see märgatavalt tootlikkust.

Bosch tunnustas oma töötajaid ka teiste soodustustega. Nende seas olid pensionid ning kauem elavate ülalpeetavate toetamine ja ettevõtte arstid. Üks hea näide sellest oli tema „Jugendhilfe“ (noorte heaolu) projekt, mis käivitati 1938. aastal eesmärgiga toetada halvematest oludest pärit praktikante ja silmapaistvat annet ilmutavaid noori töölisi. Ennekõik motiveeris Robert Bosch oma töötajaid, makstes raske töö ja pühendumuse eest ka suhteliselt kõrgeid palku.

Robert Bosch tegeles ka oma kaaskodanike elujärje parandamisega. Ta ületas palju takistusi ning panustas hulga miljoneid Saksa marku uue haigla avamiseks Saksamaal Stuttgartis 1940. aastal. Haigla ei kandnud üksnes tema nime, vaid oli projekteeritud vägagi tema maitse järgi. Kogu elu toetas Robert Bosch homöopaatia uurimist ja rakendamist eesmärgiga ületada sel ajal eksisteerinud meditsiini kättesaadavuse lõhe.

Loodust armastav talunik

Nooruses oleks Robert Bosch tahtnud õppida loodusteadusi, nt zooloogiat, botaanikat või geoloogiat. Isa nõuandel läks ta selle asemel praktikandiks täppismehaanika alal. Sellele vaatamata püsis tema huvi floora ja fauna vastu kogu elu. 1912. aastal, olles 50ndate eluaastate hakul, otsustas Robert Bosch minna tagasi looduse juurde. Ta ostis Ülem-Baieris suure hulga maad ning lõi tänaste mahetalude eelkäija.

Münchenist lõunasse jäävatel nõmmedel asuval 1700 hektaril planeeris Robert Bosch esialgu kuivendada sood ja kasutada turvast tööstuslikel eesmärkidel. Kui see ebaõnnestus, otsustas ta maa-alal käivitada hoopis moodsa põllumajandustootmise, ühendades Boschi talu loomiseks seitse varem iseseisvat talu.

Kuna tundlikul nõmmepinnasel oli karjatamine võimalik vaid piiratud määral, ehitas Robert Bosch vajaliku sööda hoidmiseks Euroopa suurima silokompleksi. Boschi talust sai peatselt näidistalu oma meierei, kuue kaupluse ja 300 töötajaga. Robert Bosch ilmutas oma teerajaja vaimu ka põllunduses, kasutades uusimaid masinaid ja eksperimenteerides uute meetoditega. Ennekõike tegi ta aga esimesi kõhklevaid samme suunas, mida me tänapäeval mahepõllunduseks nimetame. Näiteks lõi ta keskkonna, mis meelitaks ligi palju linde, tekitades sel moel loodusliku kahjuritõrje. Boschi farm töötab tänapäevani - tõendina oma asutaja loodusearmastusest.