1886–1905: esimesest töökojast tehaseni

1886. aasta novembris asus Robert Bosch oma esimesse töökotta Lääne-Stuttgardis

Boschi ajalugu algab paljudest esimestest sammudest. Samm sõltumatusse, autoturule, turgudele väljaspool Saksamaad ja suurtootmisse.

Tõmmates ülespoole suunduvaid kõveraid, jalutab mees (Robert Bosch) neid mööda tippu.

Kaos – algus

Robert Boschi õpipoisi- ja meistriaastad tekitasid temas juba varakult tahtmise olla ise endale tööandja. 1886. aastal avas ta Stuttgardis peenmehaanika ja elektritööde töökoja. Esimesi aastaid piirasid tõusud ja mõõnad ja alles 1890ndate keskpaigast hakkasid asjad kiiresti ja peatumatult edenema.

1886. aasta novembris asus Robert Bosch ühe meistri ja ühe jooksupoisiga oma esimesse töökotta Lääne-Stuttgardis.

Selleks et kliendid leiaksid maakolkast tema töökoja üles, pani Bosch 1890. aastal üles ettevõtte sildi.

Esimesed tooted ja teenused

Bosch tuli toime kõigi peenmehaanika- ja elektritöödega, mis talle ette tulid, näiteks telefonisüsteemide ja elektrikellade paigaldamine. Kui tal paluti ehitada statsionaarsele mootorile magneetosüüteseade olemasoleva disaini järgi, parandas ta seda ja astus sellega magneeto-süüteseadmete tootmise teele.

Boschile pakuti 1896. aastal võimalust paigaldada kliendi jaoks kaugjuhitav veetaseme indikaator.

Kaugjuhitava veetasemeindikaatori kontaktmehhanism nõudis ülitäpset valmistamist, et seade teataks veetasemest, kui see on jõudnud põhjast üle teatud taseme.

Kuigi tegemist oli üsna ebahariliku tootega, valmistati Boschi töökodades kahe esimese aastakümne jooksul palju pimedate trükimasinaid.

Joonisel on näidatud magneetosüüteseadme areng.

Säde, mis päästis kõik valla – magneetosüüteseade

Alates 1897. aastast hakkas Bosch paigaldama autodesse paremini projekteeritud magneetosüüteseadmeid ja sai tõeliselt töökindla süütesüsteemi ainsaks tarnijaks. 1902. aastal avalikustas Boschi peainsener Gottlob Honold veelgi parema lahenduse – süüteküünlaga kõrgepinge-magneetosüütesüsteemi. See toode avas Boschi jaoks ukse maailma juhtivaks autotööstuse varustajaks saamisele.

Madalpinge-magneetosüüteseadme taastootmisega 1887. aastal hakkas Bosch uurima kütusesegude süttimist.

Autode magneetosüüdet kasutati esmakordselt de Dion Boutoni kolmerattalisel sõidukil 1897. aastal. Enne kui toode hakkas täiuslikult tööle, oli vaja teha palju katsetusi.

Lõplik läbimurre autotööstuse varustajana tuli kõrgepinge-magneetosüütesüsteemiga, mille Bosch registreeris patendi jaoks 1902. aastal.

Boschi esimene kõrgepinge-magneetosüütesüsteem, tüüp Hdh, süüteküünlaga (1902)

Gottlob Honold

Põhiinnovaator lihtsalt õige vaistuga

"Kui Honold lõpetas uue tootega ja andis selle tootmisse, hakkas Boschi maailm häälekalt valmistoodet nõudma."

Nii avaldas Robert Bosch austust oma kauaaegsele peainsenerile, kes alustas koos temaga tööd õpipoisina. Peale kõrgepinge-magneetosüütesüsteemi oli ta ka geniaalne valgustussüsteemide, käivitite ja helisignaalide looja Boschi tooteportfelli jaoks kuni oma liigvarajast surma 1923. aastal.

Foto: Gottlob Honold (1901)

Majaomanik – esimene tehas

Bosch liikus mitu korda ühest kohast teise, enne kui otsustas rajada tehase. Esialgu mõtles ta rentida ühe või mitu korrust, kuid see polnuks päris see. Vastupidi – Boschi 1901. aastal ehitatud tehas hakkas laienema ka ümberkaudsetesse hoonetesse.

Täielikult raudbetoonist ehitatud esimene tehasehoone oli 1900. aastal väga progressiivne, kuigi väljastpoolt renessansiliku fassaadiga.

Mõned Boschi töötajad kogunenuna ühispildiks uue tehase hoovitrepile aastal 1901.

Boschi töötajad kerivad magneetosüüteseadmete süütepooli c-ankrumähisele traati käsitsi. 1900.

Boschi tehas laienes mõne aastaga ühest tehasehoonest suure käituseni (1905).

Joonistus vanaaegsest autost koos reisijatega ja suunaviidast kirjaga "London".

Samm uude maailma – esimesed müügikontorid

Magnétos Simms-Bosch asutas oma esimese müügikontori Londonis Store Streetil 1898. aastal. Sellele lisandus järgmisel aastal järgmine müügikontor Pariisis.

"Tugipunkt Suurbritannias ..." – see oli olnud juba kaua aega Robert Boschi unistus. 1898. aastal asutas ta koos inglase Frederic Simmsiga Londonis esimese Boschi ettevõtte väljaspool Saksamaad. See oli esimene samm ülemaailmsele turule. Sellele lisandusid kiiresti järgmised müügikontorid teistes Euroopa riikides.

Magnétos Pariisist – esimene tootmine välismaal

Suurbritannia järel oli Prantsusmaa Euroopa suuruselt teine müügiturg autodele. Bosch käivitas seal tütarettevõtte 1899. aastal. Äri Pariisi filiaalis poleks saanud minna paremini ja alates 1905. aastast suutis ta katta nõudluse oma tehases valmistatud magneetosüütesüsteemide järgi Eiffeli torni vaateulatuses.

Tollimaksud ja pikad transpordivahemaad viisid Boschi otsusele alustada tootmist Pariisis 1905. aastal.

Autoralli – esimene reklaam

Sajandivahetuse ringis toimus esimene suur rahvusvaheline autoralli – võimalus autotootjatele ja -varustajatele demonstreerida oma saavutusi. Belglane Camille Jenatzy viis Mercedese võidule 1903. aastal Iirimaal Gordon Bennetti karikasõidul – osaliselt tänu usaldusväärsele Boschi süütesüsteemile, mis pidas vastu kõige karmimatele oludele.