1960–1989: uued suunad äris ja elektroonikas

Boschi uus peakontor Stuttgardi lähedal Schillerhöhes asendas vanad hooned kesklinnas, millest oldi välja kasvanud.

Ajajärku 1960ndadest kuni 1980ndateni iseloomustavad suured muudatused Boschis, mis muutub isejuhtivate divisjonidega mitmekesiseks kontserniks, ülemaailmseks ettevõtteks ja turuliidriks autoelektroonika valdkonnas.

Joonis stiliseeritud struktuurist, mis näitab erinevate äridivisjonide arengut.

Uus struktuur – moodustatakse divisjonid

1950–1960 suurenes Boschi töötajate arv 15 000-lt 70 000-le. Keskmise suurusega ettevõtte tsentraliseeritud struktuur polnud enam piisav ja nii muutusid alates 1960ndatest ärivaldkonnad järk-järgult sõltumatumaks, alustades elektritööriistade divisjonist. Sel majandusbuumi ja täistööhõive ajal tegi Bosch soetusi muudes sektorites ja autoelektroonika tootmiseks koolitati ümber tuhandeid töötajaid.

Rasketeks ehitustöödeks mõeldud lööktrellide kokkupanek Boschi tehases Leinfeldenis. (1956)

Selle brošüüri esikaanel on näha, et pesupesemist peeti tollal endiselt naiste tööks ja lastel lubati seda pealt vaadata. (1963)

Hüdraulikast kuni pakendamiseni

Ehkki autotööstus sel ajal Boschi jaoks kõige olulisemal turul, Lääne-Euroopas, õitses, oli haarde laiendamine teistesse sektoritesse endiselt oluline. Pärast mobiilse hüdraulika, meditsiiniseadmete elektroonika ja raadiotehnoloogia valdkonda sisenemist 1950ndatel ostis Bosch 1963. aastal pakkemasinate ettevõtte ja laiendas oma tegevust täiendavate soetustega, et moodustada pakenditehnoloogia divisjon.

Masina, mis oli võimeline tootma 1400 kohvikooretopsi minutis, töötas välja pakenditehnoloogia divisjoni osa tütarettevõte Höfliger & Karg. (1982)

Autogeneraatorite regulaatorite tootmine Reutlingeni tehases. (1964) Reutlingen oli tekstiilitootja Emil Gminder AG, mille Bosch võttis üle 1964. aastal, tootmisüksus.

Süütepoolide tootmine Blaichachis (1964). Pärast piirkonna tekstiilitööstuse kokkuvarisemist pakkus Bosch selle endistele töötajatele uusi karjäärivõimalusi.

Asutaja pärand – Robert Bosch Stiftung

Boschi perekonna maja mäenõlval Ida-Stuttgardis on nüüd 1964. aastal asutatud Robert Bosch Stiftungi peakontoriks.

Boschi uus peakontor Stuttgardi lähedal Schillerhöhes asendas 1970. aastal vanad hooned kesklinnas, millest oldi välja kasvanud.

Joonis molekuli ehitusest, mis sümboliseerib Boschi teadus- ja arendustööd.

Teadustöö, arendamine ja omandamine – innovatsiooni jõul

Bosch ühendas oma teadus- ja arendusressursid 1968. aastal uude uuringukeskusse. Seda ühist pingutust oli vaja ideede tärkamiseks, mille Bosch muutis hiljem innovaatilisteks toodeteks, mis tagasid talle konkurentsivõime. Alates 1960ndate keskpaigast keskendusid ka ettevõtte oma uuringuasutused eriprojektidele, nagu integreeritud vooluringid.

Komponentide katsetamine külmkambris on osa teadus- ja arendustööst, et tagada Boschi tehnoloogia vastupidavus ka kõige karmimatele talvedele. (1959)

Alates 1960ndate keskpaigast muutusid pooljuhtkomponendid, nagu see elektroonikaploki plaat, Boschi kõrvaltegevusest miljoneid sissetoovaiks bestsellereiks. (u 1965)

Elektrisõidukite jõuelektroonika katsetamine (1967). Sel ajal võttis elektriautode elektroonika endiselt väga palju ruumi.

Boschi keskarvuti IBM 370 / mudel 15 Schwieberdingenis oli 100 kilobaiti talletusruumi ja vesijahutussüsteem, mis kasutas 150 liitrit jahutusvedelikku. (1970)

Jetronic

Elektroonika haarab võimu

1959. aastal hakkas Bosch välja töötama elektrooniliselt juhitavat bensiini sissepritsesüsteemi. Jetronic oli maailma esimene sedalaadi süsteem ja läks masstootmisse 1967. aastal. Seda kasutati esmakordselt Volkswagen 1600 LE ja TLE USA versioonides. Tänu Jetronicule suutis VW 1600 täita võrdlemisi rangeid keskkonnanõudeid, mis võeti kasutusele USA-s California osariigi poolt.

Foto: Jetronicu elektroonikaploki plaat bensiini sissepritsesüsteemile Schwieberdingeni tehnikakeskuse elektroonikalaboris Stuttgardi lähedal (1970)

Pooljuhid ja arvutiseeritud auto – elektroonika Boschis

Teadlaste ja juhtide määramine muutmaks elektroonika ettevõtte tugitalaks hakkas end ära tasuma alates 1970ndatest ja see algselt kaardistamata valdkond on kujundanud kogu ettevõtte edu tänase päevani. Parim näide selles on blokeerumisvastane pidurisüsteem ABS, mis lasti käiku 1978. aastal ja mille Bosch muutis tänu oma digitaalelektroonikakogemustele autotehnoloogia tehniliseks standardiks.

Boschi ABS-i projekteerimismeeskond katsetas blokeerumisvastase pidurisüsteemi potentsiaali jäätunud järvel Põhja-Rootsis (1975).

Bensiinimootori põlemiskambri läbilõige Motronicu elektroonilises mootorihalduses. Uus süsteem ühendas elektroonilise süüte sissepritsega, võimaldades sel moel optimeerida mootori töötamisviisi.

Globaalne mõtlemine – uus algus USA-s ja Aasias

Maailma suurima majandusega Ameerika Ühendriikides võttis Boschil aega kuni 1983. aastani, et taaskehtestada oma kaubamärgile täielikud kasutusõigused. See avas ettevõttele tee oma endise müügiedu taastamiseks. Aasiasse läks Bosch erilisel moel. Ta tootis kvaliteetseid kaupu, näiteks foto- ja videotehnoloogiat, sellistes riikides nagu Malaisia palju kulusäästlikumalt. Samuti moodustas ta ühisettevõtteid põhiturgudel, nagu Jaapan. Bosch alustas seal elektrooniliste bensiini sissepritsesüsteemide tootmist 1973. aastal ja blokeerumisvastaste pidurisüsteemide tootmist 1984. aastal.

Töötajate koosolek Boschi asukohas Indias Nasikis (1973). Bosch on valmistanud siin diisli sissepritsetehnoloogiat juba 1970ndate algusest.

Lambdaandur

Tundlikud lõhnaandurid

1969. aastal hakkasid Boschi eksperdid välja töötama andurit heitgaasi mõõtmiseks, mis tõestas end pärast algusaja probleeme kenasti kümne aastaga. Tänapäeval ei ole keskkonnasõbralikud sisepõlemismootorid enam mõeldavad ilma lambdaandurita, mis läks tootmisse aastal 1976. See Boschi innovatsioon oli eeltingimuseks heitgaasi puhastamisele, kasutades kolmesuunalisi katalüüsmuundureid. Lambdaandur mõõdab hapnikusisaldust katalüüsmuunduri heitgaasi ülesvoolus. Seda väärtust, mis olenevalt sõiduoludest suurel määral pidevalt kõigub, kasutab sissepritsesüsteemi elektrooniline juhtimisseade bensiini ja õhu segu reguleerimiseks. Süsteemi täpsus tagab täieliku põlemise, mis võimaldab katalüüsmuunduril heitgaase optimaalselt puhastada. See võib vähendada ohtlikke heitmeid kuni 90 protsenti.

Foto: lambdaanduri prototüüpide funktsionaalne katsetamine Schwieberdingeni tehnikakeskuses (1975)

Telekommunikatsioon – uus fookus

1980ndate alguses söandas Bosch astuda telekommunikatsioonivaldkonda ja hakkas looma tehnoloogiat kosmosesatelliitidele ning mobiiltelefonidele ja juurutama avalikke ning privaatseid telekommunikatsioonivõrke. Kahe aastakümne järel, mil see sektor andis kuni 25 protsenti ettevõtte müügist, sundisid ebasoodsad arengud Boschi mitmest segmendist tagasi tõmbuma. Turvasüsteemide divisjon jätkas äritegevust ja tegutseb tänaseni edukalt.